Arpattartut misigisassarsiorusuttut nunarsuarmi tamarmeersut 2001-imiilli Kalaallit Nunaannukartarsimapput, arpannermi alutornartumi peqataajartorlutik, tassani siku, aput nunalu qeriuaannartoq asfaltimik maratonernermit allaanerulluinnartumik misigisaqartarlutik.
Aaqqissuussisuuvoq angalatitsisarfik Albatros Travel – Søren Rasmussenimit Kalaallit Nunaata kusanangaarnera soqutigingaarlugu arpatitsisarnermik aallartitsisumik pilersinneqartoq. Arpatsitsinermut maanna pisortap Lars Fyhrip kingornussassaq suleqatini peqatigalugit ingerlateqqippaa, peqataasullu aqqutaani isumannaatsumi ingerlallugit. Ukioq manna peqataasut ilagaat arpattartoq misilittagartooq Felix Osmark, siullermeerluni Issittumi maratonertitsinermi aataavissuaq peqataasoq. Aaqqissuisartunut arpattunullu rekordiliinissaq siunertaanngilaq – pinngortitamili peqqarniissinnaasaqisumi akiuussinnaanissaq nunatsinnilu pinngortitami nuannersunik misigisaqarnissaq siunertaalluni.
Pinngortitap nukiinut akiuunneq
Lars Fyhr, arpatsitsinermut aqutsisuugallartoq suleqatinilu tunniusimasut, arpaqataasussat nunarsuarmi arpaffiit immikkuullarinnerpaat ilaanni isumannaatsumik ingerlaarnissaannut nassuiaanissaminnut piareersimapput.
- Arpatsitsinermik aaqqissuussaq sakkortuujunngilaq, arpattartutoqqanulli — immaqa soorlu nunarsuarmi angusarissaarnerpaanngornissaq siunertariunnaarluni pinngortitamili alitornaqisumi misigisassarsiorusuttunut aaqqissuussaalluni, Lars Fyhr oqarpoq.
Ilalumi misigisassanik ulikkaarpoq. Ilaatigut sermersuaq nunalu qeriuaannartoq aqqusaarlugu angalasariaqarpoq, siku, aput, ujaraaqqat nunalu qerisoq avatangiiseralugit.
Issikkajuppoq, Kangerlussuarmilu sila siulittuutigineqarsinnaasarnanilu naakkittaassinnaasarpoq.
- Inuit pinngortitap nukiinut akiuunnissamik neqeroorfigerusuppavut. Pinngortitami peqqarniissinnaaqisumi, alianaalluinnartumi, sermilimmi nipaalluinnartumilu arpanneq immikkuullarilluinnartuuvoq. Sorpassuarnut sungiusartoqarsinnaavoq – pinngortitarli aqunneqarsinnaanngilaq, Lars Fyhr oqarpoq.
Tassalu Arctic Circle Marathonip nunarsuarmi marathonini nillernerpaat ilaattut taaneqartarneranut tunngavissaqarluarpoq.
Nunarsuaq tamakkerlugu peqataaffigineqartoq – aamma kalaallinit
Ukioq manna arpaqataasut 177-iupput, inissat tamakkivillugit. Nunanit assigiinngitsuniit 30-niit peqataasoqarpoq, ilaatigut Afrikamiit, Asiamiit, Amerika avannarlermiit Europamiillu. Kalaallit Nunaanniit aamma peqataasoqarluarpoq: Kalaallit qallunaat Kalaallit Nunaanni ajugallit ilanngullugit katillugit 26-upput.
- Kalaallit Nunaanni silap siumut paasereersinnaannginnerata pissanganartillugu takorloorneqarsinnaannginneranik kinguneqarpoq – peqataasut ulloq nalliutsinnagu qanoq arpassanerlutik nalusarpaat. Ataaserli qularutissaanngilaq: Misigisassaavoq, Lars Fyhr oqarpoq.
Felix Osmark Nuummeersoq qarasaasialerisoq peqataasut ilagaat. Sunngiffimmini arpattaqaaq. Sapaatit-akunneri tamaasa 60 kilometerit arpattarlugit sungiusimallugu saniatigut aliikkutaannaanngilaq, inooriaasiuvoq.
- Ukiut ingerlanerini marathoninut amerlasuunut peqataasimavunga – ilatigut Sydneyimi Masterdamimilu – tamarmilli asfaltikkut narlusuumik arpaffiupput. Taamaammat maani Kalaallit Nunaanni maratoneqataanissaq sakkortunerulaaq allaanerusorlu misilillugu arpaqataaffigerusussimavara, Felix oqarpoq.
The Polar Circle Marathon issittumi arpaqataanerani siullersaavoq. Tassalu sila peqqarniissinnaaqisoq pinngortitamilu immikkuullarissunk misigisaqarneq ataatsimoortillugit misiginissaat kajungilersitsisimavoq.
- Arpannerup allaanerunilu – misigisassaanera – tinguartiffigaara. Kalaallit Nunaata pinngortitaani arpanneq timikkut eqqarsartaatsikkullu unammillernassaqisoq aammali takusassatigu misigisaqarfiugaatsiassaqisoq ilimagaara, oqarpoq.
Pinngortitaq kisimeeqatigalugu
Arpannerup ilaa sermersuarmi pissaaq, peqataasullu kapinartulinnik quaannaveeqquteqassapput. Asfaltikkut maratonernermiit, tusindikkaanik peqataaffigineqarlunilu isiginnaarneqartumit, Felixip siornatigut misiginikuusaaniit allaanerujussuuvoq.
- Arpaffiup ilarujussua kisimiilluni arpanneqassasoq takorloorpara. Arpattut akuttullutik, arpatsitsinerillu angisuut allat assiginagit aqqutaani isiginnaartoqassanani. Tassa kisimiilluni pinngortitamik avatangerneqarluni, Felix Osmark oqarpoq.
Arpannerup taanna immikkoorutigaa. Unammillernarnera nipaarluuneralu.
- Timikkut tarnikkullu misilinneqaataassaaq, kisiannili aqqutaani qummut qiviartarnissara arpannerlu nuannisarfigissallugu aalajangiusimavara, Felix qungujulluni oqarpoq.
Silap allanngorarnera akiuinnarnagu ataasioqatigissavaa. Nunap qaalloriup inoqanngitsup qimerloorneratigut allorarnermigut tamaasa alianaatsumik alutornassusermillu misigisaqarfigissavaa. Arpanneq nammineq issittumilu inoqajuitsumut atassuseqarnertut ippoq, tassani akiuunneq ataqatigiinnerlu imminnut attuumassuteqarlutik. Felix Osmarkip The Polar Circle Marathonimut peqataanissani sapaatit-akunneri tamaasa arpannissaminut kajumilersitsissutigisarpaa – Nuummi sila anoriluunniit apeqqutaatinnagit.
Issittumi misigisassarsiorneq
Nunarsuarmi illoqarfinni maratonerpassuit inuttullu rekordiliiniarnerpassuarnut sanilliullugu The Polar Circle Marathon allaanerulluinnarpoq – immikkuullarissuulluni. Tassani Kalaallit Nunaat arpaffiuvoq. Pinngortitaq nikisinneqarnikuunngitsoq, nipaassuseq, issinnera silallu siumut oqaatigineqarsinnaannginnera arpannermut nunarsuarmi sumiiffinni allani asseqanngitsoq ilisarnaatigaa. Kalaallit Nunaata pinngortitaa tamatumalu nukiga arpattartunut nunarsuarmit tamarmeersunut kajungernarpoq – maratoneqataaginnarani immikkuullarissumilli piviusumillu misigisaqarnissaminnik kissaateqartunut.
Arpanneq Kangerlussuarmi oktobarip 25-ani 26-anilu ingerlanneqassaaq, arfininngornermi maratonimik sapaammilu maratonip affaanik arpattoqassalluni. Peqataasussat arpaffissat marluusut toqqarsinnaavaat – imaluunniit unammillernarnerpaaq, tassa marluutillugit arpallugit, The Polar Bear Challengemik taaneqartartoq, peqataaffigissallugu. Felixip kingulleq qinersimavaa ullullu marluk arpannermi peqataassalluni. Tassani allornerit tamarmik pinngortitap angingaassusianik sunnerneqariaannaaneranillu eqqaasitsissutaapput. Arpannerinnaanngilaq. Misigisassaavoq puigukkiunneqartussaq.
Abonnementer
Sermitsiaq.gl – Nittartagaq
- Sermitsiaq.gl-imi allaaserisat tamakkiisumik atuarsinnaalissavatit
- Qaammammut kr. 59.00
- Ukiumut kr. 650.00
Sermitsiaq - E-aviisi
- Sermitsiaq e-aviisitut tallimanngornerit tamaasa saqqummersartoq atuarsinnaalissavat
- Sermitsiaq.gl-imi allaaserisat tamakkiisumik atuarsinnaanngussavatit
- Qaammammut kr. 191
- Ukiumut kr. 1.677
AG - Atuagagdliutit E-aviisi
- Aviisi AG - Atuagagdliutit e-aviisitut pingasunngornerit tamaasa saqqummersartoq atuarsinnaalissavat
- Sermitsiaq.gl-mi allaaserisat tamakkiisumik atuarsinnaanngussavatit
- Qaammammut kr. 191
- Ukiumut kr. 1.677
Sermitsiaq.AG+
- Aviisi AG - Atuagagdliutit e-aviisitut pingasunngornerit tamaasa saqqummersartoq atuarsinnaalissavat
- Sermitsiaq e-aviisitut tallimanngornerit tamaasa saqqummersartoq atuarsinnaalissavat
- Sermitsiaq.gl-imi allaaserisat tamakkiisumik iserfigisinnaalissavatit
- Arnanut e-magasinatut atuarsinnaalissavat
- Nutserisoq.gl atorsinnaanngussavat
- Soqutiginnikkuit abonnement@sermitsiaq.gl-imut allagaqarsinnaavutit
Asasarput atuartartoq, Sermitsiaq.gl-imut – Kalaallit Nunaanni nutaarsiassanik isornartorsiuisumillu tusagassiornermik saqqummiussiffimmut – tikilluarit. Kiffaanngissuseqarluni tusagassiornerup siuarsarneqarneranik suliniuteqartuarsinnaajumalluta, itisiliillutalu isornartorsiuilluta tusagassiortuarsinnaajumalluta, allaaserisat aalajangersimasut akeqalersippavut. Tamanna iluaqutigalugu allaaserisat pitsaassusaat qulakkeersinnaavarput, tusagassiortuttalu pikkorissut oqaluttuanik pingaarnerpaanik saqqummiussinissaannut tapersersorsinnaavavut. Allaaserisat akillit qaammammut taamaallaat 59 koruuninit akeqarput. Pisineq ajornanngitsuararsuuvoq – ataaniittoq toorlugu saqqummiussavut tamakkiisumik iserfigisalersinnaavatit. Paasinninnerit tapersersuinerillu qujamasuutigaavut. Pituttorsimanngitsumik isornartorsiuisumillu Kalaallit Nunaannut tusagassiortarnissamik suliniuteqartuarnissamut akiliutivit ikiorpaatigut.