Qineqqusaartut pingasut: Eqqartuussiveqarfiit pillugit ima iliorniarpugut

Sakkortunerusumik pineqaatissiisalernissaq piffissanngorpa? Politiit, unnerluussisussaatitaasut, eqqartuussiviit pineqaatissinneqarsimasunullu inissiisarfiit tassaapput naalagaaffiup ataaniittut. Kalaallit Nunaannit folketingimut qinigassanngortittut tassunga tunngatillugu qineqqusaarutaat pillugit Sermitsiap oqaloqatigai.

Politikerit uku pingasut Kalaallit Nunaanni eqqartuussiveqarneq pillugu assigiinngitsumik iliuuseqarniarput.
Saqqummersinneqarpoq

Karina Zeeb (N), Patrick Abrahamsen (D) aamma Malu Ostermann (A) partiinit assigiinngitsunit folketingimut qineqqusaarput. Isummerfigisaallu assigiissuteqarlutik.

Taakkua tamarmik Kalaallit Nunaanni eqqartuussiveqarfimmi, suli danskit naalagaaffiannit aqunneqartumi, misilittagaqarput. Folketingimi ilaasortanngorunik aaqqissuussaanerup allanngortinnissaa pitsanngorsarnissaalu pingaarnertut anguniassallugu neriorsuipput.

Taavami sunniuteqarsinnaagaluarunik qanoq iliussappat? Matumani allaaserisami tamanna atuarsinnaavat.

Karina Zeeb inatsisilerituujuvoq Nalerarlu tunuliaqutaralugu Folketingimut qinigassanngortilluni. Unnerluussisussaatitaasuni sulinermini eqqartuussiveqarneq ilisimasaqarfigilluarpaa, eqqartuussiveqarnermullu aningaasat amigaataasut oqaatigalugu.

- Inatsisitigut naligiissitaanerup nunat tamalaat akornanni najoqqutassianut naapertuunnissaa qulakkeerniarlugu folketingimi aningaasalersuinissaq anguniarniarpara, Karina Zeeb oqarpoq.

– Danmarkip Nunattalu akornanni inatsisitigut naligiinnginneq akuerineqarsinnaanngilaq, oqarpoq.

Danskit inatsisinik atortitsinermut ministeriat ukiuni sisamani atorneqartussanik 850 millionit koruuninik siorna aningaasaliissuteqarpoq. Iluaqutaassapput ajornartorsiutilli tamarmik taakkuninnga aaqqinneqarnavianngitsut, Naleqqami qinigassanngortittoq oqarpoq.

- Ukiuni sisamat ingerlanerini aningaasat amerlanerusut tunniunneqartarnissaat ilumoorpoq, 2030-mili qanoq pisoqassava? Nammineq eqqartuussiveqarnitta ineriartortinnissaanut piareersimalernissap tungaanut tapersersuineq ataavartunngortinneqassaaq.

- Eqqartuussiveqarneq aaqqissuuteqqinneqarnissaa angorusuppara, pinerluttulerinermi inatsisit eqqartuussisarnermillu inatsisip nunani tamalaani najoqqutassianut naapertuuttussanngortinneqartariaqarput, Karina Zeeb oqarpoq.

Inatsisit nutaaq kalaallit naleqartitaannik tunngaveqartariaqartut aammattaaq oqaatigaa.

Suna aalajangersimasumik kissaatigaajuk?

- Pinerluttut inuiaqatigiinnut akuliutseqqinneqarnissaat suli najoqqutarisariaqarparput, nunanili tamalaani najoqqutassiaq eqqarsaatigalugu inuusuttunut pinerluuteqaqqaarsimasunulluunniit atorneqartarpoq, pinerluttunut tamanut atorneqarneq ajorluni.

- Pinerlunnerit aalajangersimasut qanoq pineqaatissiissutigineqassanersut erseqqissumik malittarisassaqarfigineqartariaqarnerannik aamma isumaqarpoq, soorlu nunani allani taamaattoqartoq.

Karina Zeeb kalaallit Danmarkimi inatsisitigut isumannaatsumik inissisimanngitsut aamma isumaqarpoq. Isumaginninnermut pinerluttulerinermullu tunngasuni taamaappoq, oqarpoq.

– Kalaaleq unnerluutigineqaraangat tamatigut oqalutseqartoqarneq ajorpoq. Tamanna Danmarkimiinnaanngitsoq aammali maani ajornartorsiutaavoq. Innuttaasut pisariaqartitsigaangata oqalutsit pikkorissut piareersimajuartariaqarput, Karina Zeeb erseqqissaavoq.

Patrick Abrahamsen politiiuunikuuvoq maannalu annaassiniartartuusoq Demokraatit sinnerlugit qinigassanngortippoq. Aaqqissuussaaneq arlalitsigut pitsanngorsarneqartariaqartoq erseqqissaavoq.

– Aqqusinermi politiit aallarniutigisinnaavagut. Nunatsinni politiit sulisussarsiornermik sulisunillu atorfeqartitsiinnarnissamik annertuumik maanna ajornartorsiuteqarput. Kalaallit salliullugit, taakku marloqiusanik oqaaseqartut.

– Aningaasarsiat pitsanngorsaavigineqarnikuupput, Folketingimilu ilaasortaasimasut suliaq tamanna naammassilluarpaat. Innuttaasunulli toqqissisimatitsinissaq eqqarsaatigalugu suli suliassaqaqaaq.

Patrick Abrahamsen pinerluttulerinermi suliat eqqartuussivinni suliarineqartartut ilaat sivisuallaartartut oqarpoq.

- Pineqaatissiinerit arlallit suliat sivisuallaamik ingerlasimanerat eqqarsaatigalugit ilaatigut aalajangiiffigineqartarput, tamannalu pinerlineqartup naapertuilluanngitsutut misigineranik kinguneqarsinnaavoq, oqarpoq.

Nakuusernerit assigisaallu pillugit inuit amerlanerit sakkortuallaamik pineqaatissinneqartarsoraagit?

– Naamik, tamatumuuna pillaatisiassanut tunngatillugu pineqaatissiissutit apeqqutaanngillat. Sulialli ingerlaannaq sunniuteqarluartumillu suliarisinnaagutsigit,  pineqaatissiinerit eqqortut sakkukinnerulersinngikkaluarlugit naammassineqartarsinnaagaluarput.

Pineqaatissinneqartup sivisuallaamik parnaarussivimmut utaqqisariaqartarnerat annertuumik ajornartorsiutaasartoq, Abrahamsenip tikkuarpaa.

Pineqaatissinneqartut sukkanerusumik pineqaatissiissutip naammassinissaa anguniarlugu Kalaallit Nunaanni pineqaatissinneqarsimasunut inissiisarfiit amerlanerulernerisigut tamanna aaqqinneqassaaq.

- Pinerluffigineqartup ilaqutaalu eqqarsaatigalugit taamaaliortariaqarpugut, aammali pineqaatissinneqartumut naapertuuttuummat. Imaassinnaasoq pineqaatissinneqartoq parnaarussaanissami utaqqinerani inuunerminik allannguisimasoq, taamaammat kingusinaarujussuarluni pineqaatissiissummik naammassinnittariaqarnera naapertuukkunnaarsimasutut taaneqarsinnaalluni.

– Naalagaaffimmit pitsanngorsaanerit attatiinnarneqarnissaat, aningaasaliissutillu nutaat pitsaanerpaamik atorneqarnissaat maanna qulakkeertariaqarparput. Kalaallit Nunaannit ilaasortat marluk qanimut suleqatigiinnissaat neriulluarnarpoq, soorlu qangatut imminnut akerleriillutik pinatik, Patrick Abrahamsen oqarpoq.

Malu Ostermann, Namminersorlutik Oqartussani sulisoqarnermut siunnersorti Atassummiit qinigassanngortittoq. Eqqartuussiveqarfimmi qineqqusaartut marluk siuliitut atorfeqarnikuunngilaq.

Eqqartuussisoqarfik Qeqqani eqqartuussisooqataasutut pineqaatissiinermi inuit nalinginnaasut aalajangeeqataanissaat qulakkeerinneqataffigisarpaa.

Eqqartuussiveqarnermut isiginnittariaasianut sunniuteqarpoq:

– Inatsisit tunngavigalugit isumannaatsuuneq eqqartuussinermilu naapertuilluartuunermik misigisimaneq pitsaanerulersinniarpakka. Inatsisitigut sakkortunerusumik ilaatigut pineqaatissiisoqarsinnaalerneeratigut. Pinerluttulerinermut inatsiserput pillaasarnermut inatsisinngortinneqassaaq, taamaalilluni pinerlunniartartut sakkortunerusumik pineqaatissinneqarsinnaanngorlugit, Malu Ostermann oqarpoq.

Sooq sakkortunerusumik pillarneqartariaqarpat?

- Arlaleriarlutik pinerluuteqartartut nalunngilarput, tamannalu unitsittariaqarparput. Kinguaassiuutitigut pinerluuteqartut maannamiit sakkortunerusumik pineqaatissinneqarsinnaanngornissaat angorusuppara.

Sakkortunerusumik pineqaatissinneqartarlerpata qanoq iluaqutaassagami?

– Naapertuunnissaa pineruara. Pinngitsaaliinerit allatigullu kannguttaatsuliornerit qaammatini arlaqanngitsuni pineqaatissinneqarsimasunut inissiisarfimmiittussanngortitsissutaasarnerat tusaraangakkit isumannut naapertuunneq ajorput. Naapertuutinngilluinnarpoq. Eqqungaasut inuunerup sinnerani nanertuuteqartussanngortut pillugit iliuuseqarnerusinnaavugut.

Malu Ostermannip Kalaallit Nunaata pinerluttulerinermut inatsit, maannakkut Danmarkimi inatsisinik atortitsinermut ministerip Folketingillu akisussaaffigisaat, tigusariaqaraa kissaatigaa.

Kalaallit Nunaanni pinerlunniartartut navianarnerpaanut iliuuseqartoqarnerusinnaasoq taanna isumaqarpoq, tassa nakorsaatitortit atorlugit kinguaassiuutitigut atuinissamut piumassuseerutsitsinikkut.

- Inuit arlaleriarlutik peqqarniitsumik kannguttaatsuliorsimasut taamatut pineqarsinnaasariaqartut isumaqarpunga. Nakorsaatit atorlugit kinguaassiuutitigut piumassuseerutsitsinikkut kannguttaatsulioqqinnissaata pinaveersaartinneqarnissaanut iluaqutaasinnaavoq, taamaalillunilu inuiaqatigiinnut uteqqinnissaanut piumasaqaataasinnaalluni.

Nakorsaatitigut kinguaassiuutinut piumassuseerutsineq angutip hormonianut sunniuteqartarpoq atoqateqarusussuseerunnermik kinguneqartartoq. Kannguttaatsuliortaqaqqinnissaraluarnik pinaveersaartitsinissaq siunertaralugu.

- Eqqaamasariaqarporli nakorsaatikkut kinguaassiuutitigut piumassuseerutsitineq aaqqiissutaagallartuunera, Malu Ostermann oqarpoq